pildistanud Maarja Saare
Agility on hasartne, lõbus, põnev ja vaatemänguline koeraspordiala, kus koer läbib aja peale mitmesugustest takistustest koosneva raja. Koerajuht võib koera suunata vaid hääle ja kehakeele abil. Eesmärgiks on läbida takistused kindlas järjekorras, vigadeta ja võimalikult kiiresti. Selle juures on peamine inimese ja koera omavaheline koostöö ja kontakt – koerajuht kasutab juhtimisstiili ja -võtteid, mis sobivad neile kõige paremini ja mida koer mõistab.
Agility (eesti k. liikuvus, väledus) sai alguse 1978.a Inglismaalt, idee põhineb hobuste takistussõidul. Tänapäeval on see rahvusvaheline spordiala kiiresti levinud üle maailma ja seda harrastatakse peaaegu igas arenenud riigis. Agilityga tegelemise eelduseks on nii inimese kui koera hea tervislik seisund.
Lisaks huvitavale ajaveetmisvõimalusele on agility ka võistlussport, kus tulemuste peale võisteldakse nii kohalike klubide tasemel, rahvuslikel ja rahvusvahelistel kui ka Euroopa ja maailmameistrivõistlustel.
Rada koosneb agilitys 15-22-st takistusest, see on igakord erinev ning peaks läbitama tavaliselt 30-60 sekundi jooksul. Võistlustel koostab kohtunik kindlate reeglite järgi rajaskeemid ning koerajuhtidel on ilma koerteta rajaga tutvumiseks aega mõni minut vahetult enne võistluse algust, et meelde jätta takistuste paiknemine ja planeerida juhtimisstrateegiat. Raja valesti läbimisel, erinevate vigade ja ületatud ajalimiidi eest antakse karistuspunkte või järgneb diskvalifitseerimine. Parim on raja kõige puhtamini ja kiiremini läbinud võistluspaar.
Agility märksõna on FUN. See on võimalus aktiivselt ja lõbusalt koos oma koeraga vaba aega veeta ja nii trennis kui võistlustel suhtlusringkonda laiendada.
Eestis hakati agilityga tegelema 1991. Aktiivsem tegevus koos võistluste korraldamisega algas 2002. Esimesed eestlased osalesid agility maailmameistrivõistlustel2004. Esimesed Eesti Meistrivõistlused korraldati 2007.
Agilityga tegelevad klubid asuvad Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Pärnus, Viljandis, Saaremaal ja Lääne-Virumaal.